Kui inimesed hakkasid põldu harima, siis muutus nende elukorraldus oluliselt. Esiteks tekkis võimalus stabiilsemaks toiduvarustamiseks, kuna põlluharimisega sai regulaarselt toota köögivilju, teravilja ja teisi toiduaineid. See omakorda võimaldas inimestel jääda üheks kindlaks elukohaks ja arendada alalise elukoha võrgustikku.
Põlluharimisega tekkis ka vajadus kogukonna ja ühiste ressursside haldamise järele. Inimesed hakkasid koostööd tegema saagi kasvatamise ja koristamise, loomade kasvatamise ning muude põllumajandustegevustega seotud ülesannete täitmisel. See tähendas, et tekkisid esimesed külad ja kogukonnad, kus inimesed jagasid omavahel tööülesandeid ning ressursse.
Põlluharimine tõi kaasa ka muutused inimeste sotsiaalses struktuuris. Põlluharimisega tegelesid tavaliselt mehed, samal ajal kui naiste rolliks kujunes kodus töö tegemine ja laste eest hoolitsemine. See põhjustas traditsioonilise perekonnarollide jaotumise, kus mees oli peamine toitja ja naine oli koduhoidja.
Kokkuvõttes muutus inimeste elukorraldus põlluharimisega palju keerukamaks ja struktureeritumaks. Inimesed hakkasid elama kindlates kogukondades ja perekondades ning jagasid omavahel nii tööülesandeid kui ka ressursse. Põllumajandustegevus muutus inimeste peamiseks tegevusalaks ning tekitas aluse tänapäevasele tsivilisatsioonile.
Kui inimesed hakkasid põldu harima, siis muutus nende elukorraldus oluliselt. Esiteks tekkis võimalus stabiilsemaks toiduvarustamiseks, kuna põlluharimisega sai regulaarselt toota köögivilju, teravilja ja teisi toiduaineid. See omakorda võimaldas inimestel jääda üheks kindlaks elukohaks ja arendada alalise elukoha võrgustikku.
Põlluharimisega tekkis ka vajadus kogukonna ja ühiste ressursside haldamise järele. Inimesed hakkasid koostööd tegema saagi kasvatamise ja koristamise, loomade kasvatamise ning muude põllumajandustegevustega seotud ülesannete täitmisel. See tähendas, et tekkisid esimesed külad ja kogukonnad, kus inimesed jagasid omavahel tööülesandeid ning ressursse.
Põlluharimine tõi kaasa ka muutused inimeste sotsiaalses struktuuris. Põlluharimisega tegelesid tavaliselt mehed, samal ajal kui naiste rolliks kujunes kodus töö tegemine ja laste eest hoolitsemine. See põhjustas traditsioonilise perekonnarollide jaotumise, kus mees oli peamine toitja ja naine oli koduhoidja.
Kokkuvõttes muutus inimeste elukorraldus põlluharimisega palju keerukamaks ja struktureeritumaks. Inimesed hakkasid elama kindlates kogukondades ja perekondades ning jagasid omavahel nii tööülesandeid kui ka ressursse. Põllumajandustegevus muutus inimeste peamiseks tegevusalaks ning tekitas aluse tänapäevasele tsivilisatsioonile.